Ajalugu
Sakste parve põhjalaskmisest, Tootsi maakerast ja õpetaja Lauri viiulistalates on Oskar Lutsu Paunvere meie südametesse salvestunud kui soojade suviste päevade, kogukonna hinge ja ajatu Eesti külaatmosfääri võrdkuju.
Legendaarse Paunvere laada ajalugu pajatab, et esimese väikelaada korraldas kooliõuel kohalik koolmeister kogukonna elu edendamiseks ja lastele müügitarkuste õpetamiseks. Juba esimestel aastatel võis lisaks kohalikele talunikele ja käsitöölistele näha ka kaugema kandi uudistajaid, kes varahommikust hilisõhtuni kooliõuel laadamelu nautisid.
Aastatega on Paunvere laat jõudsalt kasvanud, meelitades ligi müüjaid ja külastajaid ka kaugematest Eesti nurkadest. Tänaseks meelitab aastakümnete pikkuse traditsiooniga laat igal aastal kohale tuhandeid inimesi. Laat lüüakse ikka ja jälle püsti varasügisel, mil põllud on saagikoristuse järel tühjaks jäänud ning inimestel pärast tegusat suve mahti kokku saada. Laadal kaubeldakse kõigega alates värskest talusaadusest ja peenest käsitööst lõpetades minevikumälestusi jutustavate vanavara esemetega.
Kauplejate pika nimekirja kõrval uhkeldab igal laadal sisutihe meelelahutusprogramm kodukandi rahvatantsijate, muusikute ja teatritruppide etteastetega. Eriti oodatud on kõigi Tootside ja Teelede, Kiirte ja Köstrite etteasted, mis toovad näole äratundmisrõõmu ja suule naerupahvakuid.
Paunvere laadal on erakordne võime ühendada minevikku tänapäevaga, luues sild põlvkondade vahele. Laadatänavatel jalutades meenutavad eakamad meelsasti oma noorusaegu ning nooremad avastavad vanaaegseid kombeid, mänge ja käsitööoskusi.
Paunvere laat on rohkem kui lihtsalt laat - see on kultuuripärandi festival, mis tähistab kogukonna vaimu, ühtsust ja Eesti maapiirkondade ajalugu.
